22 septembril käis Kodukant Valgamaa tutvumas Luidjal tegetsevate seltsidega.
Vaata pilte siit
Külaliikumine on küla tugi
Teisipäeval olid Luidjal sealse seltsieluga tutvumas ja oma tegemistest rääkimas kodukandiliikumise aktivistid Valgamaalt.
Ene Laur ja Lii Kohari haridusseltsist Edu võtsid külalisi vastu Luidja seltsimajas. Nad tutvustasid maja ning seal tegutsevaid seltse. Peale haridusseltsi tegutseb veel sealse katuse all MTÜ Sipeko ning Kodukant Luidja MTÜ. „Paope külaselts Paadeni on ka otsapidi siin,“ selgitas Kohari seltsimaja kasutust.
„Igal aastal oleme püüdnud käia erinevates maakondades vaatamas, kuidas mujal toimetatakse,“ rääkis töise ja tiheda tutvumisreisi eestvedaja Valgamaa Kodukandi liikumise koordinaator ja külaliikumise tugi Aili Keldo. Ta julgustas kogukondi aktiivsemalt ise võtma initsiatiivi, et läbi projektide muuta oma kodukoht selliseks, et seal oleks hea elada.
„Külades viiakse läbi erinevaid tegevusi, aga me oleme suunanud oma pilgud nende poole, kus veel midagi ei toimu,“arutles Keldo. Algselt tegeles Valgamaa partnerluskogu nende küladega, kus oli väheaktiivne või väike liikmeskond.
„Sellel aastal aastal soovime abi pakkuda ühistuteta korterelamute elanikele,“ tundis rõõmu käimalükatud projektist Keldo. Partnerluskogu koolitab aktiivsemaid elanikke, kes koostavad vastavalt oma maja vajadustele projekti. Koordinaator paneb üksikud majaelanike projektid kokku ja kirjutab ühisprojekti.
Valgamaa partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask tutvustas noortele suunatud tegevusi. „Noortele on kaks suunda, esimene, kus me ise valmistame ette projekti, et koguda andmeid ja teine suuremate rajatiste, näiteks mänguväljakute ehitamine üle maakonna,“ lausus Ivask. Ta selgitas ka, et noored ise saavad kirjutada väikesemahulisi taotlusi tegevusteks ja neid juhendab tugiisik partnerluskojast.
Palupera külaselts asutati 1996. aastasl nimega P-PUNKT asukohaga vanas pritsukuuris. „Tuletõrjeselts tegutses vanasti ja nüüd need, kes ei tee äri, juhivad külaelu,“ iseloomustas külaseltsi ja iseend seltsi esimees Kalev Lõhmus ja ütles, et arengukava koostades mõeldakse eriti noorte peale ja nende aktiivsele kaasamisele küla ellu.
„Passiivsust on rohkem noorte kogukonnas või linnalähedastes piirkondades, kus inimesed hommikul sõidavad linna tööle ja õhtul hilja tulevad koju magama,“ tõi nõrgema poole välja Keldo.“Maakonnas on aktiivsemaid ja vähemaktiivseid piirkondi, aga päris kõrvale pole ükski küla enam jäänud,“ sõnas Keldo lõpetuseks.
Kogu külaliikumine sai Eestis uuesti alguse taasiseseisvumisega 1991. aastal. Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek tabas maapiirkondi väga raskelt ja see tingis vajaduse muutusteks: hakati korraldama kodukandipäevi, külade kokkutulekuid ja arutelusid kohaliku arengu teemadel.
HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee
