Lõikustänupüha

24 oktoobril algusega kell 18.00 toimus Luidja seltsimajas Lõikustänüpüha.
Osalesid piirkonna seltside liikmed, Kõrgessaare Vallavanem koos oma perega, valla sekretär, preester Sakarias ja Äripäeva fotograaf Meeli.



Vaata pilte siit

Kodukant Valgamaa võõrustamine

22 septembril käis Kodukant Valgamaa tutvumas Luidjal tegetsevate seltsidega.


Vaata pilte siit







Külaliikumine on küla tugi
Teisipäeval olid Luidjal sealse seltsieluga tutvumas ja oma tegemistest rääkimas kodukandiliikumise aktivistid Valgamaalt.

Ene Laur ja Lii Kohari haridusseltsist Edu võtsid külalisi vastu Luidja seltsimajas. Nad tutvustasid maja ning seal tegutsevaid seltse. Peale haridusseltsi tegutseb veel sealse katuse all MTÜ Sipeko ning Kodukant Luidja MTÜ. „Paope külaselts Paadeni on ka otsapidi siin,“ selgitas Kohari seltsimaja kasutust.
„Igal aastal oleme püüdnud käia erinevates maakondades vaatamas, kuidas mujal toimetatakse,“ rääkis töise ja tiheda tutvumisreisi eestvedaja Valgamaa Kodukandi liikumise koordinaator ja külaliikumise tugi Aili Keldo. Ta julgustas kogukondi aktiivsemalt ise võtma initsiatiivi, et läbi projektide muuta oma kodukoht selliseks, et seal oleks hea elada.
„Külades viiakse läbi erinevaid tegevusi, aga me oleme suunanud oma pilgud nende poole, kus veel midagi ei toimu,“arutles Keldo. Algselt tegeles Valgamaa partnerluskogu nende küladega, kus oli väheaktiivne või väike liikmeskond.
„Sellel aastal aastal soovime abi pakkuda ühistuteta korterelamute elanikele,“ tundis rõõmu käimalükatud projektist Keldo. Partnerluskogu koolitab aktiivsemaid elanikke, kes koostavad vastavalt oma maja vajadustele projekti. Koordinaator paneb üksikud majaelanike projektid kokku ja kirjutab ühisprojekti.
Valgamaa partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask tutvustas noortele suunatud tegevusi. „Noortele on kaks suunda, esimene, kus me ise valmistame ette projekti, et koguda andmeid ja teine suuremate rajatiste, näiteks mänguväljakute ehitamine üle maakonna,“ lausus Ivask. Ta selgitas ka, et noored ise saavad kirjutada väikesemahulisi taotlusi tegevusteks ja neid juhendab tugiisik partnerluskojast.
Palupera külaselts asutati 1996. aastasl nimega P-PUNKT asukohaga vanas pritsukuuris. „Tuletõrjeselts tegutses vanasti ja nüüd need, kes ei tee äri, juhivad külaelu,“ iseloomustas külaseltsi ja iseend seltsi esimees Kalev Lõhmus ja ütles, et arengukava koostades mõeldakse eriti noorte peale ja nende aktiivsele kaasamisele küla ellu.
„Passiivsust on rohkem noorte kogukonnas või linnalähedastes piirkondades, kus inimesed hommikul sõidavad linna tööle ja õhtul hilja tulevad koju magama,“ tõi nõrgema poole välja Keldo.“Maakonnas on aktiivsemaid ja vähemaktiivseid piirkondi, aga päris kõrvale pole ükski küla enam jäänud,“ sõnas Keldo lõpetuseks.
Kogu külaliikumine sai Eestis uuesti alguse taasiseseisvumisega 1991. aastal. Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek tabas maapiirkondi väga raskelt ja see tingis vajaduse muutusteks: hakati korraldama kodukandipäevi, külade kokkutulekuid ja arutelusid kohaliku arengu teemadel.
HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee

VIII MAAPÄEV RANNUS 2009a.

Sellel aastal käisid Hiidlased Eesti Külade VIII Maapäeval, mis toimus 7.- 9. augustil 2009 Tartumaal Rannus. Sellel üritusel osalesid meie seltsimajas tegutsevate seltside kaks esindajat.


Maapäeva peateemadeks oli arutelu lahti viies võtmes ja kümnes töörühmas:
1. Teenused maapiirkonnas, külaseltsid kui teenusepakkujad
2. Rahvatraditsioonide hoidmine ja edasikandmine (eraldi on külavanemate ja pärimuskultuuri töörühmad)
3. Noored maal - võimalused ja väljakutsed
4. Eestkoste- ja arendustegevus Liikumises Kodukant
5. LEADER - uuenev ja muutuv maaettevõtlus


VIII Maapäevade otsustest saate lugeda siit


Pilte Maapäevast saab vaadata siit

PÄEV PUSKIL

Haridusselts EDU karraldab 8.augustil traditsioonilise kokkusaamise Puskil


Päeva alustatakse kell 11.00 surnuaiapühaga, teenib preester Sakarias.
Kell 13.00 algaval päeva teisel osal seekord eriline tähelepanu pööratud Puski kooli vilistlastele.
Ette kantakse Puski kooli viimase juhataja Aser Kesseli "Mälupilte Puski koolist 1950-datel aastatel", mis on piltidega illustreeritud ja kenasti käsikirjaliselt kokku pandud EDU kauaaegse kroonikakirjutaja Leili- Helve Väljase poolt.
Sõna saavad kõik, kellel midagi meenutada või teistele edasi anda on..
kohalikule rahvale, haridusseltsile ja kõikidele endistele Puski kooli õpilastele- õpetajatele on see päev ikka eriliselt kallis olnud, seegi kord oodatakse rohket osavõttu.

Haridusselts EDU

KIRBU- KÄSITÖÖLAAT

VAATA PILTE SIIT

VEEL PILTE

PILTE KATRINILT









Laupäeval 11.juulil olid kõik huvilised kutsutud osa saama Luidja külaseltside poolt korraldatud Kirbu-käsitöölaadast. Kuna ilm paistis tulema päikseline ja mõnus, oli kella 10neks mil asi alguse sai kokku tulnud mitusada inimest, kes müüma, kes ostma, kes niisama uudistama.
Käsitöid pakkusid majas tegutsevad seltsid ja mitmed teisedki müüjad, osta võis ehteid, klaasvitraazist kaunistusi, maalitud taldrikuid, kaltsuvaipasid ja palju palju muud. Kellele huvi pakkus võis ühe krooni eest saada mõne vana raamatu või varem kellegi poolt kasutust leidnud asju, esemeid mänguasjadest kingadeni välja. Mis ühe jaoks vaid tolm, see võib olla teise suur illusioon, nagu ütlevad Silvi Vraidi poolt tuntuks lauldud laulu sõnad. Kell 12 astusid vaatajate ette rahvatantsurühmad Riia lähedalt Lätimaalt. Noorte rahvatantsugrupp OLI ja täiskasvanute rahvatantsugrupp JANITA. Nende hoogsad tantsukeerud köitsid vaatajaid oma pool tundi või pisut rohkemgi. Ei heitunud nad ka neid kimbutanud hoovihmast. Järgmisena laulis Kõrgessaare oma tüdruk Janne Valk ning seejärel astusid üles Luidja oma maja inimesed linetantsuga. Kel eeskavad vaadatud ja ostud sooritatud võis koos lastega Hiiumaale iseloomulikke auguga kive kaunistada neile omaltpoolt pilti maalides või teha suu magusaks ekstra selleks päevaks küpsetatud koogikestega külaseltsi ühepäevakohvikus.
Laadapäevast saadud tulu kohvikust ja vanakraamilt läheb seltsimaja majanduskulude katteks ja seda kogunes ligi 700 krooni.
Maalitud kivid lähevad edasi Ristna looduskeskusesse turistidele müügiks ,millest samamoodi saadud tulu jääb seltsimaja majanduskulude katteks.
Suur tänu kõikidele korraldajatele, müüjatele ja kõigile kes viitsisid vaevaks võtta ja kohale tulla. Ja eraldi tahame tänada Sirje Heinmaad, kes organiseeris meile Lätlased esinema.
Pärastlõunal saabunud vihmast hoolimata oli tegus ja tore päev.

KUNSTILAAGER

11.-12 juunil 2009 toimus taas kord Kõrgessaare VAK kunstiringi suuremate laste suvine kunstilaager Luidjal. Osales 14 last vanuses 7-13 a. Juhendajateks Kunstiõpetajad mitmelt poolt Hiiumaalt. Esimene töö oli pärlitest ehete valmistamine, mida juhendas Silli- Mai Kütt koos oma tütrega. Teiseks tööks oli kivipinnale oma nimetähe kujundamine Aigor Soikka kiviraiduri töökojas . Teisel päeval valmisid kaunid pabernöörist lillemotiividega küünlaümbrised Maie Rõmmeli käe all ning viimaseks tööks oli portree joonistamine kasutades värvipliiatseid. Seda tööd juhendas Anne-Ly Grab. Õhtu veetsime lõkke ääres grillides, palli mängides, võistlusi korraldades ning ei puudunud ka jalutuskäik kaunil Luidja rannal. Kogu olemise tegi Luidja seltsimajas meeldivaks lahke perenaine ning Maie, Erika ja Märdi valmistatud suurepärased toidud. Veelkord suur tänu kõigile , kelle kaasabil see tore laager teoks sai.
Kunstiringi juhendaja, Katrin Laan

VEEL PILTE

KIRBU-KÄSITÖÖLAAT

11 juuli toimub Luidja seltsimaja õuel Kirbu- käsitöölaat koos kohaliku puhvetiga. Kirbulaadale võivad kõik tuua oma vana kraami- mööblist nipsesemeteni välja. Suuremaid esemeid on võimalik varem kohale tuua. Informatsiooni laadast ja oma osalemisest saab teada anda tel 53311702

Puski heakorratööd

16 mail toimub iga aastane Puski kiriku ümbruse heakorratööd. Ootame rohket osavõttu! algusega KELL 10.00
Infot saab täpsemalt Lii Koharilt

Vaata pilte talgutest siit

Suur laupäevak

2 mail kell 11.00 LUIDJA SELTSIMAJAS
Palume kõigil seltsi liikmetel ja jõusaali kasutajatel osaleda seltside vahelisest laupäevakust. Meil kõigil on praegu palju tegemist, kuid leidke paar tunnikest ka ühiskondlikule tegevusele.
Kaasa palume võtta rehad, meestel kirved (puud lõhkuda), võileivad ühisele piknikule.

Oleme teile väga tänulikud! Haridusselts Edu ja Sipeko

View Album

Get your own

Rõõm oli kohtuda laupäevakul paljude toredate inimestega. Kohal oli EDU-, SIPEKO liikmed kui ka tublid jõusaali kasutajad.
Hulga tööd jõudsime suure rahva hulgaga ära teha. Noored jõusaali kasutajad olid väga agarad riisujad, nende abiga sai õue vanast lehesodist päris puhtaks. Luidja külas elavad hambaarstide perekondade meespooled valmistasid päris uskumatult ilusa pikniku laua. Ja siinjuures peame tänama kohe Haiti Voolaidi, kes selle jaoks meile annetas laua materjali. Sipeko liikmed olid suurem osa usinasti kuuri juures ametis ja lõhkusid viimased ahjupuud lõhki ja panid osaliselt ka riita. Pärast tulid ka teised neile appi ja ladusid ülejäänud puud ära ja tehti ühiselt kuuri ümbrus korda.
Juba pikka aega on meil mureks olnud vananenud sireli hekk ja nüüd siis talgute korras saime osaliselt vana välja ja loodame et ehk uus mis juba kasvamas tuleb veidi ilusam. Tulevikus tahame siiski istutada päris uue ja korralikuma heki . Aga ega kõike ühekorraga ka ei saa.
Laupäevakut lõpetati väikese tagasihoidliku piknikuga. Laud sai kaetud osaliste poolt toodud võileibade ja pitsadega. Vahetati muljeid ja peeti plaani mida veel võiks teha, et meie maja ümbrus oleks ikka ilus ja korras.
Me täname kõiki osalejaid kes võtsid aega ilusal kevadpäeval ja panid oma panuse seltsimaja heakorrale

Lõunatee

23 aprillil kell 12.00 toimub Luidja seltsimajas Lõunatee koos mõttetalgutega. Sellel üritusel peame omavahel nõu kuidas teha ettevalmistusi oma kodu aedade kaunistamisel ja vahetame omavahel aiatarkuste teadmisi.


23 aprillil Jüripäeval koguneti seltsimaia Lõunateele ja mõttetalgutele. Jah Mõttetalgud on ju tegelikult 1 mail kuid meie talgud on sellega võrreldes vähe teistsugused.
Erika Paju valmistas selleks päevaks ette koos Maiega toreda teelaua, kuhu oli pandud mitmeid erinevaid tee sorte. Milleks , et teada saada kui paljud üldse tunnevad meie ravimtaime teesid. Üllatuseks, pea kõik arvati ka ära. Õiged vastused tee nimedest oli asetatud taldrikute alla, et nad saaksid ka kinnitust oma arvamusele. Samas valmistasime ka kahte erinevat tee sorti joogiks. Erika tutvustas millised väärtused on ravimtaime teedel , mida just praegu võimalik korjata ja kuidas neid õieti valmistada, et neist ka kasu oleks.
Külalisena oli meie üritusel Kõrgessaare Vallavanem Jaanus Valk . Vallavanemaga arutasime millised võimalused oleksid meil maja paremini üleval hoidmiseks ja leidsime, et me peame ikka leidma mõne teenuse mida kogukonnale saame pakkuda et paremini toime tuleksime. Küsimusi oli meil mitmeid, millele ta ka vastuseid jagas. Üheks suuremaks oli meil meie tuleviku plaani võimalik ellu viimine. Planeerime vanast kuuri hoonest ehitada kangastelgede klassi ja samas kõrvale uue puukuuri. See mõte talle ka meeldis ,kuid ellu viima peame suutma enda jõududega. Kuid kes ei proovi, see ei saavuta ka midagi.
Paika sai pandud ka laupäevaku kuupäev ja võimalikud tööd, mida sellel päeval tahaksime valmis saada.
Lõpetuseks täname kõiki osalejaid.

Jõusaal avatud

11 aprill toimus Luidja seltsimajas pidulik Jõusaali avamine


veel pilte vaata siit














Jõusaali kasutamise graafik siin

Jõusaali kasutamise kord

Ohutu treeningprogrammi läbiviimiseks tuleb pidevalt järgida

Oma treenigu aja saab registreerida kommentaarides!

Lisa info tel 53311702

Väinamere sõlg

Kodanikeühiskonna Sihtkapitali pool rahastatud projekt- Taotleb institutsionaalset koostööd regioonide mtü-de vahel Valisime projekti sisuks kolme maakonna külade mtü-de koostöö .

Osalised on Saaremaa, Läänemaa, Hiiumaa Kodukandi külade organisatsioonid ja Eesti Maarahva Teabetubade Ühing. Projekti on kaasatud esindaja Moldaaviast, kes kannab edasi meie e-riigis ja e-külades kogetut.

Projekti all-eesmärgid on maarahva sotsiaalse suhtluse võimekuse tõstmine infotehnoloogia vahendite abil, uue meedia parem valdamine ning külade oskuskeskuste ja teaberessursside ühendamine ühiseks küla teabevõrgustikuks, nn virtuaalseks kogukonnaks.

Väinamere Sõlg - eesmärgid ja meetodid

View more presentations from Hiiumaa Teabetoad.

Väinamere Sõlg sai avalöögi

Kodukant Hiiumaa esimees Ester Tammis leiab, et e-riik tuleks üles ehitada kodaniku tasandilt ülespoole. (Kadi Laid)

Kodukant Hiiu-, Saare- ja Läänemaa organisatsioonid allkirjastasid kolmapäeval projekti Väinamere Sõlg koostöölepingu.

Hiiumaal Vetsi Tallis Kodukant Hiiumaa eestvedamisel peetud töötoas kohtusid kõik projektipartnerid, et avada kogukondi siduva projekti Väinamere Sõlg tagamaid ja esitada kavasid kodanikuühiskonna elavdamiseks. Kohtumisel osales ka Eesti Maarahva Teabetubade ühingu esindus.

Peaettekande tegi projekti Hiiumaa kontaktisik Tõnu Otsason, kelle sõnul on ühiskond liigselt killustunud ja selle peaks uuesti kokku liitma hõlmu sõlega sidudes. Selle märgiks kinkis Otsason kõigile koostööpartneritele toruja sõle, millele pressitud avatöötoa kuupäev ja täheühend ABC, mis tähistab Otsasoni sõnul seda, et koostööd alles õpitakse.

“Me teame, et e-riik on Eestis väga tugev ja seal on väga palju andmebaase. Paraku need ei aktiveeru, kuna ühiskond vajab kohalikku algatust. Meie projekti ja senise praktika järgi lähevad asjad paremini, kui meil on omavahelised tihedad sidemed ja kogukonnad suudavad teha koostööd, õppida ja areneda virtuaalselt,” kõneles Otsason. Tema hinnangul mõjub säärane koostöö hästi ka e-demokraatiale, kuna seisukohad saab võrgukeskkonnas omavahel läbi arutada, kooskõlastada ja viia need e-riigi või kohaliku võimu tasandile välja.

Selle projekti kaudu on kavas läbi teha üks hobuseraua kujuline sõlg, millele märgitud projekti jooksul toimuvad sündmused. “Sõle sõnum on kaardistada halvasti toimivad mineviku skeemid, vaadata neid värskete silmadega, tajuda uusi olusid, jätta kõrvale, mis enam ei sobi, suuta uurida enese sees uusi võimalusi, võtta arvesse, mida me ümberringi näeme ja suuta üles ehitada uue prototüübi n-ö oskuskeskuse mõte,” seletas Otsason.

Oskuskeskuse osalised võiks Otsasoni nägemuses olla kool, raamatukogu, selts, külamaja vms ja igaüks neist panustaks sellesse võrgustikku. Sealjuures materiaalne baas võiks asuda, kus tahes. “Riistvara ikka leidub, aga selle ühiskasutust ja kasutamisoskust on vähem tekkinud. Me saaksime nendes oskuskeskustes koolitada välja oskuskasutaja, kes on osavam kui tavakasutaja ja saaks oma teadmistega aidata teisi,” rääkis Otsason.

Väinamere Sõle raames luuakse kommunikatsiooniportaal virtuaalse kogukonna sidumiseks; korraldatakse õppereise, millest valmivad dokumentaalfilmid ja iga külastust kajastav veebipäevik; projekti töötubades, mis toimuvad nii Hiiu-, Saare- kui Läänemaal, edendatakse sotsiaalset dialoogi ja tutvustatakse piirkonna edulugusid. Tehtust antakse ülevaade kevadel Maaema messil.

Projekti tehniliseks nõustajaks on Ion Braga Moldova vabariigist. Ta on loonud sarnase virtuaalse võrgustiku oma kodumaal.

Kõigis projekti puudutavates küsimustes saab Hiiumaal infot Tõnu Otsasonilt (tel 469 4525) ja Ester Tammiselt (tel 462 2550).

Projekti “Väinamere Sõlg” toetab Eesti Kodanikuühiskonna sihtkapital.

KADI LAID

SELTSIMAJA AVAMINE

Edu 10 aastapäev

KÜLASTAJATE ETTEPANEKUD

Palun kirjutage omapoolseid ettepanekuid lehe täiendamiseks.